Täiendavad selgitused seoses 26.08.2021 kehtima hakanud Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 305

1.      Spordiorganisatsioonide töötajate (treenerid, juhendajad jne) nakkusohutuse kontroll.

Korralduse nr 305 punkti 14 alapunkt 4 järgi võib tegevusega seotud isik sporditegevuses osaleda, kui tema tööandja on töökeskkonna riskianalüüsis ette näinud ja rakendanud konkreetse tegevuskoha riskide maandamise meetmed, ning nimetatud isik on need nõuded täitnud. Seega peab tööandja riskianalüüsist selguma, kas töötaja töö iseloom on selline, mis nõuab nakkusohutuse tõendamist või mis ei nõua nakkusohutuse tõendamist (näiteks ei olda lähikontaktis teiste kolleegidega või osalejate või lastega, ei eelda pikaajalist, üle 15 minuti, ühes ruumis või tegevuskohas viibimist teiste inimestega jne). Kui riskianalüüsist selgub, et tegevust on võimalik läbi viia ohutult ka teisi meetmeid kasutades peale töötaja vaktsineerimise või testimise vastavalt korralduse nr 305 punkti 14 alapunktidele 1-3, siis on see lubatud. Riskianalüüsi läbiviimisel tuleb arvestada töötervishoiu ja tööohutuse seaduse nõudeid.

 

Kiirtestide tegemise eest tasub töötaja ise või tööandja. See lepitakse eelnevalt omavahel kokku.

 

2.     Piiranguid ja meetmeid ei kohaldata füüsiliste isikute tegevusele, kui tegevus on suunatud määratletud isikutele ja tegevus ei ole seotud tulu teenimisega.

Määratletud isikute all mõeldakse füüsilise isiku lähikondlasi, sõpru või tuttavaid ning selles tegevuses ei osale juhuslikke isikuid. See tähendab, et ka edaspidi on lubatud üksi või koos kaaslastega sportimine ja treenimine, kui tegemist ei ole nt mõne klubi või muu organisatsiooni poolt korraldatud tegevusega, millega kaasneb ka majanduslik tulu.

 

Näited:

 

Ei ole lubatud ilma tõendamiseta: 

1.      kuus sõpra lähevad üldkasutatavale korvpalliväljakule, kus treeningut korraldab organisatsioon, kes saab treeningu läbi viimise eest tulu;

2.      perekond läheb koos spordiklubi treeningule, mille eest tasutakse spordiklubile ja mille käigus treenitakse koos teiste inimestega terviseradadel;

3.      neli sõpra lähevad jõusaali, mille eest nad tasuvad ning treenitakse segamini koos teiste sõprusringkonnas mitteolevate inimestega; 

On lubatud ilma tõendamiseta: 

1.      kuus sõpra lähevad üldkasutatavale korvpalliplatsile korvpalli mängima, ükski organisatsioon ei ole seda tegevust organiseerinud ning mängijad ei maksa selle eest kellelegi;

2.      perekond läheb terviserajale jooksma;

 

3.      Nakkusohutuse tõendamine läbi testimise.  

Tegevuse eest vastutav isik ehk tegevuse korraldaja on kohustatud kontrollima testi tegemise ehtsust ning selle kehtivust või teiste asjaolude ilmnemist enne seda, kui isik osaleb tegevuses. See tähendab, et ka nendes kohtades, kus toimib iseteenindus, peab nakkusohutuse kontroll olema teostatud enne teenuse saamist. Ei ole lubatud lahendus, et inimene lubab sisenedes, et ta on nakkusohutu ning seda ei kontrollita või kontrollitakse hiljem.

 

Võimalikud variandid testimiseks:

1.      Tervishoiuteenuse osutaja juures:

a)      SARS-CoV-2 RT-PCR test. Kehtib 72 tundi.

b)     SARS-CoV-2 antigeen-RTD (kiirtest). Kehtib 48 tundi.

2.      Üldapteegis tehtud enesetestimiseks mõeldud kiirtest vastavalt Terviseameti juhistele (SARS-CoV-2 antigeeni määramiseks mõeldud kiirtestide kasutamine kontrollitud enesetestimiseks apteegis): https://www.terviseamet.ee/et/COVID-19-trukised. Kehtib 48 tundi.

3.      Tegevuse toimumise asukohas tehtav kontrollitud enesetestimine kiirtestiga. Tegevuse korraldaja võib tagada selle tegemise võimalikkuse, kuid ei ole kohustatud seda tegema. Lähtuda tuleb Terviseameti juhendist (SARS-CoV-2 antigeeni määramiseks mõeldud kiirtestide kasutamine kontrollitud enesetestimiseks avalikel üritustel jm tegevuste korraldamisel)https://www.terviseamet.ee/et/COVID-19-trukised. Tegevuse toimumise asukohas tehtud kiirtest tagab ligipääsu vaid sellele tegevusele, ehk näiteks varem jõusaalis tehtud kiirtest ei sobi õhtul teatrisse sisse pääsemiseks.

 

Kiirtesti tegemise kulu katab inimene, kes soovib osaleda tegevuses, välja arvatud juhul, kui tegevuse korraldaja vabatahtlikult pakub testimise võimalust ja selle kulu katmist.

Tervisehoiuteenuse osutaja või apteegis tehtud kiiresti tulemust saab tõendada testi tegija poolt välja antud tõendi abil.

Tegevuse toimumise koha peal tehtud kiirtesti õigsuse eest vastutab tegevuse korraldaja. Kui tuvastatakse tahtlik valeandmete esitamine, tegeleb asjaga edasi politsei.

 

4.      Kes teostab nakkusohutuse kontrolli, kas spordiobjekti haldaja või spordiklubi?

Nakkusohutuse kontrolli teostab tegevuse eest vastutaja, see kes saab tegevuse eest majanduslikku kasu. Kuna majanduslikku kasu saab nii spordiobjekti haldaja, kes rendib ruume spordiklubile/spordiklubidele kui ka spordiklubi, kes tegevust läbi viib, siis on see spordiobjekti haldaja ja spordiklubide omavaheline kokkulepe, kuidas on kõige mõistlikum kontroll tagada. Hoonetes, kus on üks sissepääs ning kõik inimesed peavad treeningule pääsemiseks kontakteeruma administraatoriga, on mõistlik korraldada kontroll administraatori juures. Kui tegemist on spordiobjektiga, kus pidevalt ei ole kohapeal spordiobjekti haldaja esindajat, siis on mõistlik spordiklubiga teha kokkulepe, et spordiklubi esindaja kontrollib ise klientide nakkusohutust.

COVID-19 käitumisjuhend sporditegevuse korraldajale alates 26.08.2021.a.

Recommended Posts