1926
Eesti Kaitseliidu päevade programmi võeti laskevõistlused, alguse sai organiseeritud laskesport Eestis.
Rajati sõjakooli lasketiir Tondil.
1931
Asutati Eesti Laskurliit. I peakoosolek toimus 26. aprillil Tallinnas. Juhatuse esimeheks valiti kolonel F. Pinka (1895-1942)
Lvovi MM oli esimene maailmameistrivõistlus millest võeti osa. J. Siir (1889-1941) tõi vabapüssi lamades asendis võistluselt esimese medali, pronksi.
Hakati välja andma ajakirja “Eesti Laskur”.
Eesti Laskurliit võeti vastu Rahvusvahelise Laskespordiföderatsiooni liikmeks.
1932
Said alguse Eesti – Soome maavõistlused.
Valmistati Tallinna “Arsenali” tehases esimesed väikekaliibrilised vabapüssid.
1933
Toimusid esimesed Eesti meistrivõistlused, hiljem veel 1936, 1937, 1938, 1939.
Kehtestati klassinormatiivid, E. Rull täitis esimesena suurmeistri normi.
1934
Eesti Laskurliidu esimeheks valiti kolonel O. Sternbeck (1884-1941).
1935
Eesti võistkond (14 meest) osales MM võistlustel Roomas. Individuaalselt võitsid MM tiitli G. Lokotar ja J. Kärner. Veel võideti kolm meeskondlikku MM tiitlit ja püstitati kaks meeskondlikku maailmarekordit.
1937
Eesti võistkond (32 meest) osales MM võistlustel Helsingis. Individuaalselt tuli kahekordseks maailmameistriks E. Kivistik, kes vabapüssist 3×40 lasku püstitas 1124 silmaga maailmarekordi ja põlvelt asendilt kordas 381 silmaga maailmarekordit. Maailmameistriteks tulid veel H. Kivioja ja K. Vilberg.
Eesti meeskond koosseisus E. Kivistik, G. Lokotar, A. Liivik, H. Kivioja ja A. Kukk võitis esmakordselt Argentiina Karika uue maailmarekordiga.Eesti meeskond saavutas
Helsingis kuus meeskondlikku MM tiitlit ja püstitas neli maailmarekordit.
1939
Eesti võistkond (22 meest) osales MM võistlustel Luzernis, Šveitsis. Individuaalse MM tiitli võitsid A. Liivik ja K. Kübar. Eesti meeskond koosseisus E. Kivistik, G. Lokotar, A.Liivik, H. Kivioja ja K.Kübar võitis teistkordselt Argentiina Karika. Meeskondlikult pälviti kokku neli kuldmedalit. Neist kolm uue maailmarekordiga.
Mitteametlikult kuulus Eestile maailma parima laskurmaa nimetus.
1940
Septembris likvideeriti Sisekaitse Ülema otsusega Eesti Laskurliit, kuhu kuulus 01. jaanuar 1940.a. seisuga 111 laskespordi klubi või ühingut. Kokku 3682 liikmega.
1945
E. Rull sai esimesena NL meistersportlase nimetuse tulles esimese eestlasena ka NL meistriks.
1946
Toimusid esimesed sõjajärgsed Eesti Meistrivõistlused laskmises, kus osales esimene naislaskur – E. Kaskneem.
1947
Toimusid esimesed Eesti meistrivõistlused jahilaskmises.
1949
Eesti meistrivõistlustel hakati pidama eraldi arvestust naistele. Eesti meistrivõistlustel võitsid kulla E. Kaskneem väikepüssi põlvelt asendi üldarvestuses ja naiste sõjapüssi harjutuses. M. Kontkar oli parim neljal alal väikepüssist laskmises.
1950
Eesti püssi naiskond osales esmakordselt NL meistrivõistlustel, kus tuldi snaiper- ja sõjapüssi harjutuses kuuendale kohale. Individuaalselt oli M. Kontkar 6. kohaga edukaim.
1951
Kinnitati esimene “NSVL Meistersportlase” nimetus esimesele naisele – M. Kontkarile.
1958
E. Rusi tuli Moskvas toimunud MM-l NL meeskonna koosseisus maailmameistriks. Meeskond püstitas ühtlasi uue maailmarekordi. E. Rusi oli
individuaalselt NL parimana 8.
1959
Moodustati Eesti NSVL-s Eesti Laskespordi ja Jahilaskespordi Föderatsioonid.
1965
Kinnitati “Rahvusvahelise klassi meistersportlaseks” esimese eesti laskurina – J. Talu.
1966
Esimese naisena täitis NL “Rahvusvahelise klassi meistersportlase” normi H. Arusoo.
1969
Kinnitati laskmise esimene “Rahvusvahelise kategooria kohtunik ”- E. Meriväli.
1973
M. Jõgi tõi MM-lt Melbournis maailmarekordi püstitanud NL koondise koosseisus kuldmedali jooksva metssea segajooksu harjutuses, individuaalselt 8. koht.
Jahilaskurite kaevikraja meeskonnas tuli kullale P. Vehm. Individuaalselt 11. koht.
1974
EM-ilt Antibes naases P.Vehm pronksiga NL meeskonna koosseisus. J. Senitseva tuli NL kaevikraja naiskonna koosseisus pronksile.
1975
Münchenis toimunud MM-l tuli M. Jõgi NL meeskonnaga taas kullale.
Juunioride EM-l Sofias tuli V. Makarova-Tšerkassova individuaalselt Euroopa meistriks standardis ning NL naiskonnas kullale.
1976
Pariisi ja Skopje EM-ilt tõi L. Erm koju võistkondlikud hõbemedalid õhupüssis ja standardis. Individuaalselt oli L. Erm standardis 6.
Liivi Erm valiti aasta parimaks naissportlaseks.
Laskespordi Föderatsioon tunnistati parimaks spordiföderatsiooniks.
1977
Rooma EM-l tuli V. Makarova- Tšerkassova hõbemedalile naiste standardi harjutuses nii individuaalselt kui naiskonna arvestuses.
1978
EM-l Suhlis tuli M. Jõgi Euroopa meistriks NL meeskonna koosseisus.
1979
Linzi MM-l tuli kuld- ja pronksmedal M. Jõgile NL meeskonna koosseisus koos maailmarekordi kordamisega.
Juunioride MM-l Montecatinis tuli NSVL jahilaskurite meeskonnas kullale Ü. Mets, kes oli individuaalselt 4. Täpselt samad kohad saavutas ta ka samas toimunud Euroopa meistrivõistlustel.
1981
Tucumanis toimunud MM-I pronksmedal P. Päkale NL meeskonnas.
Moskva EM-l sai P. Päkk kuldmedali NL kaarraja meeskonna koosseisus.
I. Rose võitis EM-l Titogradis hõbemedalid nii individuaalselt kui ka naiskonna koosseisus.
I. Rose valiti Eesti NL parimaks naissportlasek.
Laskespordi Föderatsioon tunnistati parimaks spordiföderatsiooniks.
1982
I. Rose võitis kaks kuldmedalit NL naiskonna koosseisus, individuaalselt hõbeda ning pronksmedali.
Caracase MM-l osales I. Rose esimese Eesti naislaskurina maailmameistrivõistlustel.
I. Rose valiti parimaks EL naissportlaseks.
Laskespordi Föderatsioon tunnistati parimaks spordiföderatsiooniks.
1983
A. Oberg võitis MK etapil kulla nii standardis kui õhupüssiharjutuses.
Laskespordi Föderatsioon tunnistati parimaks spordiföderatsiooniks.
1984
EM-l Budapestis hõbemedal I. Rosele NL naiskonna koosseisus.
Vingstetis toimunud EM- l tuli S. Potašev NL juunioride meeskonnas õhupüstoli harjutuses Euroopa meistriks ning vabapüstoli harjutuses hõbedale. Individuaalselt parim koht õhupüstoli 7.
I. Rosele omistati ainsa Eesti laskurina “NL teenelise meistersportlase” aunimetus.
Laskespordi Föderatsioon tunnistati parimaks spordiföderatsiooniks.
1985
Mexico City`s MM-I võidab kolmanda kulla I. Rose NL naiskonna koosseisus.
EM-l Varnas pälvib I. Rose kulla maailmarekordi püstitanud NL õhupüstoli naiskonna koosseisus ning hõbemedal spordipüstoli naiskonnas Osjeki EM-l.
Montecatinis jahilaskmise MM-lt naaseb A. Kull individuaalse ja meeskondliku pronksmedaliga.
Antibes juunioride EM-l tuli A. Kull. meeskondlikule pronksile.
1986
Espoo EM-l sai I. Rose õhupüstolinaiskonnas hõbeda, individuaalselt 6. koht.
1987
U. Saaliste tõi Venezuela MM-lt hõbeda NL kaevikraja meeskonnas.
Lahti EM-l sai A. Voronova NL juunioride naiskonnas lamades harjutuses hõbeda.
I. Rose tuli naiskonna koosseisus EM-l Budapestis hõbedale.
MK etapil Moskvas sai A. Inešin individuaalselt pronksi.
1988
Esimese Eesti jahilaskurina pääseb U. Saaliste osalema Olümpiamängudel ja naaseb Soulist individuaalse 7. kohaga kaevikrajal.
Istanbuli EM-l tuli U. Saaliste kullale NL meeskonna koosseisus.
1989
V. Gussev naases MM-lt Montecatinist hõbemedaliga NL meeskonna koosseisus .
MK-etapil Soulis sai A. Inešin hõbeda.
H. Jaansalu naases EM-lt Zagrebis NL kaevikraja meeskonna koosseisus pronksmedaliga.
MK-etapil tuli A. Voronova individuaalselt hõbedale lamadesharjutuses.
1990
15. detsembril taastati Eesti Laskurliidu tegevus.
Ühinesid Eesti NSV Jahilaske Föderatsioon ja Eesti NSV Laskeföderatsioon. Juhatuse esimeheks valiti Mati Mark.
Moskva MM-l tuli P. Päkk NL kaarraja meeskonnas hõbemedalile.
EM-l Uddevallas tuli U. Saalistele NL kaevikraja meeskonnas hõbemedalile.
1991
Alates 16. jaanuarist on Eesti Laskurliit Eesti Spordi Keskliidu liige.
26.aprill sai Eesti Laskurliit oma lipu.
A. Inešin tuli Perthis toimunud MM-l NL meeskonna koosseisus hõbedale, individuaalselt 5. kohale.
Bologna EM-l tuli A. Inešin NL meeskonnaga pronksile, individuaalselt 6. kohale.
1992
Eesti Laskurliit võetakse Rahvusvahelise Laskespordiföderatsiooni (UIT) ja Euroopa Laskespordikonföderatsiooni (ESC) liikmeks.
Esimene Eesti naislaskur I. Rose jõuab Olümpiamängudele. Tulemuseks individuaalne 21.koht õhupüstolis ja 35. koht spordipüstolis. Kaevikrajal tuleb Saaliste 39. kohale.
P. Päkk kaarrajal 33. A. Inešin osales olümpial SRÜ võistkonnas ja naases 25. kohaga.
Maailma Karikavõistlustel Suhlis tuli hõbedale I. Rose õhupüstolis.
Barcelonas sai A. Inešin kaarrajal hõbeda.
1994
Eesti laskurid osalesid esmakordselt CISM (sõjaväelaste) MM-l Zürichis.
MK-lt Kairos tõi A. Inešin hõbeda. MK -sarja kokkuvõttes 4. koht.
1995
CISM MM-l Roomas tuli Eesti naiskond (A. Krusta, I. Rose, K. Juurak) kiirlaskmises pronksile. Alvi Krusta oli individuaalselt kolmas.
A. Inešin MM-l Nicosias 11.
1996
Olümpiamängudelt Atlantas naases Andrei Inešin 7. kohaga.
Juunioride EM-l Budapestis tuli R. Virolainen individuaalselt õhupüstolis 5. kohale. Sofias EM-l olümpiakiirlaskmises 6. koht.
1998
Brunei MK etapil sai A. Inešin 3. koha.
A. Inešin võitis MK-sarja finaalis Montecatinis kulla ning suure Kristallgloobuse.
Juunioride MM-l Barcelonas tuli hõbemedalile D. Sadejev spordipüstoli harjutuses.
1999
A. Inešin EM-l Poussanis 9.koht. MK finaalis 10. koht.
EM-lt Bordeaux`st naases juunioride püstoli võistkond (D. Sadejev, A. Lints, T. Gröön) kahe pronksmedaliga. Sadejev individuaalselt 4. ja 5.
2000
Sidney OM-lt tuli A. Inešin 19. kohale.
CISM MM-l Ankaras, Türgis osales Eestist 13 laskurit. Naiste lamades harjutuses tuli püssi naiskond ( A. Oberg, L. Erm, A. Voronova )kullale. Individuaalselt A. Oberg 6. koht. Standardis 3×20 sama naiskond jäi 4. Püstolinaiskond (I. Rose,K. Heinsoo, A. Krusta)
naases kahe pronksiga. K. Heinsoo võttis individuaalse hõbeda kiirlaskmises ja oli 7. spordipüstoli harjutuses.
2001
Juunioride püstolivõistkond (S. Perepeljatnik, A. Kurg, A. Tischler) tõi EM-lt Zagrebis hõbemedali spordipüstolist laskmises. Individuaalarvestuses saavutas S. Perepeljatnik 4. koha ja A. Kurg 5. koha.
CISM MM-il Lahtis tuli püssi naiskond (A. Oberg, L. Erm, A. Voronova) lamades harjutuses pronksile. A. Voronova individuaalselt 8. Püstolinaiskond (I. Rose, K. Heinsoo, A. Krusta) võitis pronksmedali spordipüstoli harjutuses ja kiirlaskmises. A. Krusta oli individuaalselt kiirlaskmises 7.
22. juulil valiti Mati Mark Euroopa Laskekonföderatsiooni presiidiumi liikmeks.
2002
03. märtsil omistati 30 Eesti kohtunikule rahvusvahelise B-kategooria kohtuniku litsents
26. juunil valis Eesti Laskurliidu üldkogu uue juhatuse ning presidendi, kelleks sai Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts.
2003
Plzenis EM-l tuli juunioride naiskond (K. Kask, T. Roostfeldt ja M. Maarend) spordipüstoli harjutuses pronksile. K. Kask oli individuaalselt 7.
Üliõpilaste MM-l tuli T. Saar lamades harjutuses 5. kohale.
17. oktoobril avati Eesti Laskurliidu toetusel uus Audentese Spordikooli lasketiir.
2004
Ateena Olümpiamängudelt naases A. Inešin kaarraja harjutuse 21. kohaga.
Oktoobrist sai Eesti Laskurliidu sekretariaadi uueks asukohaks KL Männiku lasketiir.
2005
Veebruaris- märtsis viis Eesti Laskurliit läbi Euroopa meistrivõistlused õhkrelvadest laskmises. Võistluste patrooniks oli Eesti Vabariigi President Arnold Rüütel.
Lonatos MM-l tuli A. Inešin kaarraja harjutuses 6. kohale.
4. juulil valiti ESC uus presiidium, mille peavarahoidjaks ja viitsepresidendiks sai Eesti Laskurliidu peasekretär Mati Mark.
Belgradis toimunud Euroopa meistrivõistlustel tuli A. Voronova naiste standardi harjutuses 7. kohale. J. Tihhomirova tuli juunioride lamades harjutuses 9. kohale.
I. Vainola oli meeste kaarraja harjutuses 13.
2006
Zagrebi MM-l võitis kaarrajal individuaalse kuldmedali Eesti rekordilise tulemusega 123+25 tabamust A. Inešin. Eesti Post andis välja sellekohase tervikasja.
Juubeliaasta puhul organiseeris Eesti Laskurliit koostöös Eesti Spordimuuseumiga juubelile pühendatud näituse “Iga pauk pihta!”. Eesti Spordimuuseumis oli 26. aprillist kuni 23. juulini korraldatud esinduslik näitus, mille peaeksponaadiks oli taas Eestisse jõudnud Argentiina karikas.
2007
V. Rumjantseva saavutas 4. koha Euroopa juunioride meistrivõistlustel õhupüstoli harjutuses ja 5. koha spordipüstoli harjutuses.
Meelis Kiisk oli juunioride Euroopa meistrivõistlustel harjutuses 60 lasku lamades 7.
2008
Ainsa Eesti laskesportlasena osales Pekingi olümpiamängudel A. Inešin, kes sai 18. koha.
A. Voronova tuli Sõjaväelaste MM-l maailmameistriks harjutuses 60 lasku lamades.
2009
Sõjaväelaste MM-l tuli teist aastat järjest maailmameistriks A. Voronova harjutuses 60 lasku lamades.
Meelis Kiisk oli Euroopa meistrivõistlustel juunioride arvestuses harjutuses 60 lasku lamades 6.
2010
Toimusid 50ndad laskespordi maailmameistrivõistlused Munchenis, kus osales 22 Eesti laskurit. Parimaks tulemuseks oli püssinaiskonna koosseisus L. Kortšagina, K. Kotkas, A. Voronova läbi aegade kõrgeim 4. koht harjutuses 60 lasku lamades.
Meie juunioritest saavutas MM-l püstolilaskur P. Olesk 6. koha.
V. Rumjantseva oli Euroopa meistrivõistlustel õhkrelvadest laskmises 10.
A. Voronova tuli kolmandat aastat järjest Sõjaväelaste MM-l medalile – seekord 3. koht harjutuses 60 lasku lamades.
2011
A. Voronova kvalifitseerub 6. kohaga Euroopa meistrivõistlustel Londoni olümpiamängudele.
30. oktoobril toimus Eesti Laskurliidu ja Eesti Jahimeeste Seltsi, Kaitseliidu ja Kaitseväe poolt korraldatud Üle-Eestiline laskespordipäev, mis oli pühendatud Eesti Laskurliidu 80. aastapäevale. Laskespordipäev tõi lasketiirudesse 844 inimest. Teiste seas osalesid laskespordipäeval meie sõdurid Afganistanis, kes korraldasid Camp Bastionis
laskevõistluse koos USA sõpruspataljoniga.
2012
A.Voronova sai Londoni olümpiamängudel õhupüssi harjutuses 41. ja harjutuses 3×20 lasku 31. koha.
P. Olesk oli Euroopa juunioride meistrivõistlustel 7.
A. Voronova tuli kolmandat korda individuaalselt sõjaväelaste maailmameistriks.
Avati Haapsalu siselasketiir.
Eesti Laskurliidu presidendiks valiti brigaadikindral Riho Terras.
2013
2013.a. Euroopa meistrivõistlused olid Eesti laskuritele üliedukad – kokku võideti 5 medalit. Kolm medalit tõi P. Olesk, kes võitis juunioride standardpüstoli harjutuse ja sai pronksi olümpiakiirlaskmise harjutuses. Koos A. Mürgi ja M.Kasemetsaga saavutati hõbemedal standardpüstoli võistkondlikus arvestuses.
Kaks medalit võitis EM-lt A. Voronova, kes võitis naiste 300m standardharjutuse 3×20 lasku maailmarekordilise tulemusega 586 silma ja oli koos J. Potaševa ja L. Kortšaginaga harjutuses 300m 60 lasku lamades pronksi võitnud naiskonnas.
Kokku jõudsid meie laskurid 11 korral EM-l esikuuikusse. Ametlikus medaliarvestuses saavutas Eesti kõrge 8. koha.
A. Voronova võitis Prantsusmaal Saint Jean de Marsacqis toimunud Euroopa Karikavõistluste finaalis naiste 300m harjutuses 60 lasku lamades esikoha tulemusega 596 silma .
9. aprillil toimus Riigikogu laskespordipäev.
Euroopa Laskespordi Konföderatsiooni juhatus otsustas anda Eestile 2016.a. juunioride Euroopa meistrivõistluste korraldusõigus.
2014
Granadas toimunud MM-l võitis individuaalselt A. Voronova pronksi 300m harjutuses 60 lasku lamades. Võistkondlikult sai Eesti naiskond koosseisus A. Voronova, L. Kortšagina, J. Potaševa 300m harjutuses 3×20 lasku samuti pronksmedali.
2016
Eesti Laskurliit korraldab Männiku lasketiirus Euroopa juunioride meistrivõistlused 12.06.-19.06.2016.a.
Rio de Janeiro olümpial osales Peeter Olesk, kes olümpiakiirlaskmises sai 25. koha.
2017
Euroopa meistrivõitlused Bakuus olid Eesti laskuritele edukad – kokku võideti kolm medalit. Peeter Olesk võitis hõbemedali kiirlaskmise harjutuses ja täiskaliibrilise püstoli harjutuses ja Eesti püssinaiskond (Anžela Voronova, Tuuli Kübarsepp, Ljudmila Kortšagina) sai võistkondliku pronksmedali 300m harjutuses 60 lasku lamades.
Eesti võeti vastu Põhjamaade Laskespordi Regiooni liikmeks.
Eesti Laskurliit sai õiguse korraldada 2018.a. Euroopa Karikavõistluste etapid 300m ja 25m harjutustes.
2018
2018.a. toimusid Koreas Changwonis maailmameistrivõistlused. Eesti oli esindatud nendel võistlustel 17 sportlasega. Eesti sportlaste kõrgemateks kohtadeks olid maailmameistrivõistlustel Katrin Smirnova 10. koht 50 m püssiharjutuses 3×40 lasku naisjuunioride arvestuses, Peeter Oleski 11. koht olümpiakiirlaskmise harjutuses ja Anžela Voronova 11. koht 300m harjutuses 60 lasku lamades.
2018. aastal võistlesid Eesti laskurid esimest korda täieõigusliku liikmena Põhjamaade meistrivõistlustel Oslos, võites kolm medalit. Naiste õhupüstoli harjutuses võitis hõbemedali Veera Rumjantseva. Õhupüstoli harjutuses võitis juunioride arvestuses hõbemedali Aleksandra Moissejeva. Naisjuunioride arvestuses harjutuses 3×40 lasku võitis pronksmedali Katrin Smirnova.
Euroopa Karikavõistluste finaali jõudis 5 Eesti laskurit.
Eesti Laskurliidule anti õigus Euroopa Laskespordi Konföderatsiooni poolt korraldada 2018.a. Euroopa Karikavõistluste etapp 25m ja 300m harjutustes. Euroopa Karikavõistluste etapid viidi läbi 16.08.-19.08.2018.a. Võrus ja Elvas. Võistlustel osalesid 14 riigi sportlased. Eesti parimana sai Peeter Olesk kolmanda koha. Eduka korraldamise tulemusena anti Eesti Laskurliidule õigus korraldada ka 2019.a. Euroopa Karikavõistluste etapp 25m harjutustes.
Eesti korraldas rahvusvahelise EST (Electronic Scoring Target) kohtunikekursuse. Kursus toimus 10.10.-14.10.2018. Kursus oli Rahvusvahelise Laskespordiföderatsiooni kalendris ja kursuse viis läbi Rahvusvahelise Laskespordiföderatsiooni Tehniline direktor Willi Grill Saksamaalt. Kursusel osales 16 inimest 6-st riigist – Eestist 5 kohtunikku, lisaks Soome, Rootsi, Iisraeli, Läti ja Taani laskmiskohtunikud. Eesti kohtunikele viisime läbi eelnevalt ka nõutava eelkursuse. Koolituse korraldamine pälvis ISSF-lt kõrge hinnangu ning Eesti Laskurliidule anti õigus korraldada ka 2019.a. ISSF-i kalendris olev rahvusvaheline kohtunikekoolitus püstoli, püssi ja liikuva märgi kohtunikele.
2019
2019.a. jahilaskmise maailmameistrivõistlused toimusid Lonatos. Eesti parima laskurina sai Reino Velleste seal Olympic Skeet harjutuses 13. koha, võistkondlikult sai Eesti Olympic Skeet võistkond 10. koha. 2019.a. Euroopa meistrivõistlused laskmises toimusid septembris Itaalias Lonatos, Bolognas ja Tolmezzos. Euroopa meistrivõistlustel sai parima tulemuse Peeter Jürisson, kes sai Olympic Skeet harjutuses juunioride arvestuses 5. koha, võistkondlikult oli meeste Olympic Skeet võistkond 8.
2019.a Euroopa meistrivõistlustel õhkrelvadest laskmises toimusid veebruaris Osijekis, seal sai Eesti laskuritest parima koha Aleksandra Moissejeva, kes oli 13. Euroopa Mängudel osalesime 2 laskesportlasega.
Eesti Laskurliit korraldas 2019.a. Euroopa Karikavõistluste etapi Männikul, millel saavutas esikoha Peeter Olesk.
06.03.-10.03.2019 toimus Tallinnas Rahvusvahelise Laskespordi Föderatsiooni kohtunikukoolitus nii püssi-, püstoli kui ka liikuva märgi kohtunikele. Selline koolitus oli ainus ISSF-i poolt korraldatud koolitustest, kus oli võimalik osaleda ka liikuva märgi harjutuste kohtunikel. Eesti sai koolituse käigus juurde 9 rahvusvahelist litsentsi omavat laskmiskohtunikku. Koolituse korraldamine pälvis ISSF-lt kõrge hinnangu. Eesti laskmiskohtunikud osalesid 2019.a. nii MK-etapil, Euroopa Mängudel kui Euroopa meistrivõistlustel.
Eesti Laskurliidule anti 2019.aastal Euroopa Laskekonföderatsiooni poolt õigus korraldada 2023.aastal Euroopa õhkrelvade meistrivõistlused, mis toimuvad Tallinnas märtsis 2023.
2020
2020. aastal lahvatanud Covid-19 pandeemia mõjutas oluliselt spordialaliitude tööd. Võistlusvaesel aastal suutis Eesti Laskurliit edukalt korraldada Euroopa Karikavõistluste etapi püstoliharjutustes, mis toimus Männiku lasketiirus 10-07.-12.07.2020. Eestile oli see väga edukas võistlus, Peeter Olesk tuli kahekordseks võitjaks, saades esikoha nii täiskaliibrilise püstoli harjutuses esikoha kui ka standardpüstoli harjutuses.
2020. aastal omistati kahele Eesti kohtunikule kõrgeim rahvusvaheline kategooria – ISSF A- litsentsi omanikeks said Kaupo Kiis ja Kristiina Kivari.
2021
Märtsis kvalifitseerus Tokyo olümpiamängudele Peeter Olesk, võites MK-etapi New Delhis. Laskmine on ka peale Tokyo olümpiamänge üheks vähestest spordialadest, millel on eesti sportlased olnud esindatud kõigil olümpiamängudel peale Eesti taasiseseisvumist alates aastast 1992.
Horvaatias toimunud Euroopa meistrivõistlustel tulid Euroopa meistriteks Peeter Olesk ja Katrin Smirnova, üldises medaliarvestuses sai Eesti 14. koha. Juunioride maailmameistrivõistlustel Limas oli võimsaks tulemuseks Eesti neidude püssinaiskonna (Katrin Smirnova, Anastassia Olewicz, Marleen Riisaar) 4. koht.
Eesti Laskurliit korraldas neljandat aastat järjest Euroopa Karikavõistluste etapi, mis toimus Männikul.
2022
2022.a. oli Eestile edukas – rahvusvahelistelt tiitlivõistlustelt võideti 4 medalit – Heili Lepp võitis liikuva märgi harjutuses Euroopa õhkrelvade meistrivõistlustel kaks pronksmedalit ning Peeter Olesk võitis pronksmedali täiskaliibrilise püstoli harjutuses nii Euroopa kui maailmameistrivõistustel. Lisaks osalesid Eesti laskurid ka Põhjamaade meistrivõistlustel, võites 7 kuldmedalit.
Eesti Laskurliit korraldas viiendat aastat järjest Euroopa Karikavõistluste etapi, mis toimus Kaitseliidu Männiku lasketiirus.
Samuti korraldas Eesti Laskurliit Sakus 2022.a. Euroopa noorte võistkondlike meistrivõistluste Põhja regiooni finaali. Eesti Laskurliidule andis Euroopa Laskespordi Konföderatsioon õiguse korraldada 2023. aasta Euroopa noorte meistrivõistluste finaalvõistlus.