Kronoloogia

 

 

1926

Eesti Kaitseliidu päevade programmi võeti laskevõistlused, alguse sai organiseeritud laskesport Eestis.

Rajati sõjakooli lasketiir Tondil.

1931

Asutati Eesti Laskurliit. I peakoosolek toimus 26. aprillil Tallinnas. Juhatuse esimeheks valiti kolonel F. Pinka (1895-1942)

Lvovi MM oli esimene maailmameistrivõistlus millest võeti osa.  J. Siir (1889-1941) tõi vabapüssi lamades asendis võistluselt esimese medali, pronksi.

Hakati välja andma ajakirja “Eesti Laskur”.

Eesti Laskurliit võeti vastu Rahvusvahelise Laskespordiföderatsiooni liikmeks.

1932

Said alguse Eesti – Soome maavõistlused.

Valmistati Tallinna “Arsenali” tehases esimesed väikekaliibrilised vabapüssid.

1933

Toimusid esimesed Eesti meistrivõistlused, hiljem veel 1936, 1937, 1938, 1939.

Kehtestati klassinormatiivid,  E. Rull täitis esimesena suurmeistri normi.

1934

Eesti Laskurliidu esimeheks valiti kolonel O. Sternbeck (1884-1941).

1935

Eesti võistkond (14 meest) osales MM võistlustel Roomas. Individuaalselt võitsid MM tiitli G. Lokotar ja J. Kärner. Veel võideti kolm meeskondlikku MM tiitlit ja püstitati kaks meeskondlikku maailmarekordit.

1937

Eesti võistkond (32 meest) osales MM võistlustel Helsingis. Individuaalselt tuli kahekordseks maailmameistriks E. Kivistik, kes vabapüssist 3×40 lasku püstitas 1124 silmaga maailmarekordi ja põlvelt asendilt kordas 381 silmaga maailmarekordit. Maailmameistriteks tulid veel H. Kivioja ja K. Vilberg.

Eesti meeskond koosseisus E. Kivistik, G. Lokotar, A. Liivik, H. Kivioja ja A. Kukk võitis esmakordselt Argentiina Karika uue maailmarekordiga.Eesti meeskond saavutas Helsingis kuus meeskondlikku MM tiitlit ja püstitas neli maailmarekordit.

1939

Eesti võistkond (22 meest) osales MM võistlustel Luzernis, Šveitsis. Individuaalse MM tiitli võitsid A. Liivik ja K. Kübar. Meeskond võitis teistkordselt Argentiina Karika. A. Kuke asemel oli meeskonnas K. Kübar. Meeskondlikult pälviti kokku neli kuldmedalit. Neist kolm uue maailmarekordiga.

Mitteametlikult kuulus Eestile maailma parima laskurmaa nimetus.

1940

Septembris likvideeriti Sisekaitse Ülema otsusega Eesti Laskurliit, kuhu kuulus 01. jaanuar 1940.a. seisuga 111 laskespordi klubi või ühingut. Kokku 3682 liikmega.

1945

E. Rull sai esimesena NL meistersportlase nimetuse tulles esimese eestlasena ka NL meistriks.

1946

Toimusid esimesed sõjajärgsed Eesti Meistrivõistlused laskmises, kus osales esimene naislaskur – E. Kaskneem.

1947

Toimusid esimesed Eesti meistrivõistlused jahilaskmises.

1949

Eesti meistrivõistlustel hakati pidama eraldi arvestust naistele. Eesti meistrivõistlustel võitsid kulla E. Kaskneem väikepüssi põlvelt asendi üldarvestuses ja naiste sõjapüssi harjutuses. M. Kontkar oli parim neljal alal väikepüssist laskmises.

1950

Eesti püssi naiskond osales esmakordselt NL meistrivõistlustel, kus tuldi snaiper- ja sõjapüssi harjutuses kuuendale kohale. Individuaalselt oli M. Kontkar 6. kohaga edukaim.

1951

Kinnitati esimene “NSVL Meistersportlase” nimetus esimesele naisele – M. Kontkarile.

1958

E. Rusi tuli Moskvas toimunud MM-l NL meeskonna koosseisus maailmameistriks. Meeskond püstitas ühtlasi uue maailmarekordi. E. Rusi oli individuaalselt NL  parimana 8.

1959

Moodustati Eesti NSVL-s Eesti Laskespordi ja Jahilaskespordi Föderatsioonid.

1965

Kinnitati  “Rahvusvahelise klassi meistersportlaseks”  esimese eesti laskurina – J. Talu   (EL peasekretär 1991. aastast ).

1966

Esimese naisena täitis NL “Rahvusvahelise klassi meistersportlase” normi H. Arusoo.

1969

Kinnitati laskmise esimene “Rahvusvahelise kategooria kohtunik ”- E. Meriväli.

1973

M. Jõgi tõi MM-lt Melbournis maailmarekordi püstitanud NL koondise koosseisus kuldmedali jooksva metssea segajooksu harjutuses, individuaalselt 8. koht.

Jahilaskurite kaevikraja meeskonnas tuli kullale P. Vehm. Individuaalselt 11. koht.

1974

EM-ilt Antibes naases P.Vehm pronksiga NL meeskonna koosseisus. J. Senitseva tuli NL kaevikraja naiskonna koosseisus pronksile.

1975

Münchenis toimunud MM-l tuli M. Jõgi NL meeskonnaga taas kullale.

Juunioride EM-l Sofias tuli V. Makarova-Tšerkassova individuaalselt Euroopa meistriks standardis ning NL naiskonnas kullale.

1976

Pariisi ja Skopje EM-ilt tõi L. Erm koju võistkondlikud hõbemedalid õhupüssis ja standardis. Individuaalselt oli L. Erm standardis 6.

Liivi Erm valiti aasta parimaks naissportlaseks.

Laskespordi Föderatsioon tunnistati parimaks spordiföderatsiooniks.

1977

Rooma EM-l tuli V. Makarova- Tšerkassova hõbemedalile naiste standardi harjutuses nii individuaalselt kui naiskonna arvestuses.

1978

EM-l Suhlis tuli M. Jõgi Euroopa meistriks NL meeskonna koosseisus.

1979

Linzi MM-l tuli kuld- ja pronksmedal M. Jõgile NL meeskonna koosseisus koos maailmarekordi kordamisega.

Juunioride MM-l Montecatinis tuli NSVL jahilaskurite meeskonnas kullale Ü. Mets, kes oli individuaalselt 4. Täpselt samad kohad saavutas ta ka samas toimunud Euroopa meistrivõistlustel.

1981

Tucumanis toimunud MM-I pronksmedal P. Päkale NL meeskonnas.

Moskva EM-l sai P. Päkk kuldmedali NL kaarraja meeskonna koosseisus.

I. Rose võitis EM-l Titogradis hõbemedalid nii individuaalselt kui ka naiskonna koosseisus.

I. Rose valiti Eesti NL parimaks naissportlasek.

Laskespordi Föderatsioon tunnistati parimaks spordiföderatsiooniks.

1982

I. Rose võitis kaks kuldmedalit NL naiskonna koosseisus, individuaalselt hõbeda ning pronksmedali.

Caracase MM-l osales I. Rose esimese Eesti naislaskurina maailmameistrivõistlustel.

I. Rose valiti parimaks EL naissportlaseks.

Laskespordi Föderatsioon tunnistati parimaks spordiföderatsiooniks.

1983

A. Oberg võitis MK etapil kulla nii standardis kui õhupüssiharjutuses.

Laskespordi Föderatsioon tunnistati parimaks spordiföderatsiooniks.

1984

EM-l Budapestis hõbemedal I. Rosele NL naiskonna koosseisus.

Vingstetis toimunud EM- l tuli S. Potašev NL juunioride meeskonnas õhupüstoli harjutuses Euroopa meistriks ning vabapüstoli harjutuses hõbedale. Individuaalselt parim koht õhupüstoli 7.

I. Rosele omistati ainsa Eesti laskurina “NL teenelise meistersportlase” aunimetus.

Laskespordi Föderatsioon tunnistati parimaks spordiföderatsiooniks.

1985

Mexico City`s MM-I võidab kolmanda kulla I. Rose NL naiskonna koosseisus.

EM-l Varnas pälvib I. Rose kulla maailmarekordi püstitanud NL õhupüstoli naiskonna koosseisus ning hõbemedal spordipüstoli naiskonnas Osjeki EM-l.

Montecatinis jahilaskmise MM-lt naaseb A. Kull individuaalse ja meeskondliku pronksmedaliga.

Antibes juunioride EM-l tuli A. Kull. meeskondlikule pronksile.

1986

Espoo EM-l sai I. Rose õhupüstolinaiskonnas hõbeda, individuaalselt 6. koht.

1987

U. Saaliste tõi Venezuela MM-lt  hõbeda NL kaevikraja meeskonnas.

Lahti EM-l sai  A. Voronova NL juunioride naiskonnas lamades harjutuses hõbeda.

I. Rose tuli naiskonna koosseisus EM-l Budapestis hõbedale.

MK etapil Moskvas sai A. Inešin individuaalselt pronksi.

1988

Esimese Eesti jahilaskurina pääseb U. Saaliste osalema Olümpiamängudel ja naaseb Soulist  individuaalse 7. kohaga kaevikrajal.

Istanbuli EM-l tuli U. Saaliste kullale NL meeskonna koosseisus.

1989

V. Gussev naases MM-lt Montecatinist hõbemedaliga NL meeskonna koosseisus .

MK-etapil Soulis sai A. Inešin hõbeda.

H. Jaansalu naases EM-lt Zagrebis NL kaevikraja meeskonna koosseisus pronksmedaliga.

MK-etapil tuli A. Voronova individuaalselt hõbedale lamadesharjutuses.

1990

15. detsembril taastati Eesti Laskurliidu tegevus.

Ühinesid Eesti NSV Jahilaske Föderatsioon ja Eesti NSV Laskeföderatsioon. Juhatuse esimeheks valiti Mati Mark.

Moskva MM-l tuli P. Päkk NL kaarraja meeskonnas hõbemedalile.

EM-l Uddevallas tuli U. Saalistele NL kaevikraja meeskonnas hõbemedalile.

1991

Alates 16. jaanuarist on Eesti Laskurliit Eesti Spordi Keskliidu liige.

26.aprill sai Eesti Laskurliit oma lipu.

A. Inešin tuli Perthis toimunud MM-l NL meeskonna koosseisus hõbedale, individuaalselt 5. kohale.

Bologna EM-l tuli A. Inešin NL meeskonnaga pronksile, individuaalselt 6. kohale.

1992

Eesti Laskurliit võetakse Rahvusvahelise Laskespordiföderatsiooni (UIT) ja Euroopa Laskespordikonföderatsiooni (ESC) liikmeks.

Esimene Eesti naislaskur I. Rose jõuab Olümpiamängudele. Tulemuseks individuaalne 21.koht õhupüstolis ja 35. koht spordipüstolis. Kaevikrajal tuleb Saaliste 39. kohale. P. Päkk kaarrajal 33. A. Inešin osales olümpial SRÜ võistkonnas ja naases 25. kohaga.

Maailma Karikavõistlustel Suhlis tuli hõbedale  I. Rose õhupüstolis.

Barcelonas sai A. Inešin kaarrajal hõbeda.

1994

Eesti laskurid osalesid esmakordselt CISM (sõjaväelaste) MM-l Zürichis.

MK-lt Kairos tõi A. Inešin hõbeda. MK -sarja kokkuvõttes 4. koht.

1995

CISM MM-l Roomas tuli Eesti naiskond (A. Krusta, I. Rose, K.  Juurak) kiirlaskmises pronksile. Alvi Krusta oli individuaalselt kolmas.

A. Inešin MM-l Nicosias 11.

1996

Olümpiamängudelt Atlantas naases Andrei Inešin 7. kohaga.

Juunioride EM-l Budapestis tuli R. Virolainen individuaalselt  õhupüstolis 5. kohale. Sofias EM-l  olümpiakiirlaskmises 6. koht.

1998

Brunei MK etapil sai A. Inešin 3. koha.

A. Inešin võitis MK-sarja finaalis Montecatinis kulla ning suure Kristallgloobuse.

Juunioride MM-l Barcelonas tuli hõbemedalile D. Sadejev spordipüstoli harjutuses.

1999

A. Inešin EM-l Poussanis 9.koht. MK finaalis 10. koht.

EM-lt Bordeaux`st naases juunioride püstoli võistkond (D. Sadejev, A. Lints, T. Gröön) kahe pronksmedaliga. Sadejev individuaalselt 4. ja 5.

2000

Sidney OM-lt tuli A. Inešin 19. kohale.

CISM MM-l Ankaras,  Türgis osales Eestist 13 laskurit. Naiste lamades harjutuses tuli püssi naiskond ( A. Oberg, L. Erm, A. Voronova )kullale. Individuaalselt A. Oberg 6. koht. Standardis 3×20 sama naiskond jäi 4. Püstolinaiskond (I. Rose,K. Heinsoo, A. Krusta) naases kahe pronksiga. K. Heinsoo võttis individuaalse hõbeda kiirlaskmises ja oli 7. spordipüstoli harjutuses.

2001

27. jaanuaril omistati kümnendale eesti kohtunikule – J. Talule rahvusvahelise B- kategooria kohtuniku litsents.

Juunioride püstolivõistkond (S. Perepeljatnik, A. Kurg, A. Tischler) tõi EM-lt Zagrebis hõbemedali spordipüstolist laskmises. Individuaalarvestuses saavutas S. Perepeljatnik 4. koha ja A. Kurg 5. koha.

CISM MM-il Lahtis tuli püssi naiskond (A. Oberg, L. Erm, A. Voronova) lamades harjutuses pronksile. A. Voronova individuaalselt 8. Püstolinaiskond (I. Rose, K. Heinsoo, A. Krusta) võitis pronksmedali spordipüstoli harjutuses ja kiirlaskmises. A. Krusta oli individuaalselt kiirlaskmises 7.

22. juulil valiti Mati Mark Euroopa Laskekonföderatsiooni presiidiumi liikmeks.

2002

03. märtsil omistati 30 Eesti kohtunikule rahvusvahelise B-kategooria kohtuniku litsents.

26. juunil valis Eesti Laskurliidu üldkogu uue juhatuse ning presidendi, kelleks sai Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts.

2003

Plzenis  EM-l tuli juunioride naiskond (K. Kask, T. Roostfeldt ja M. Maarend) spordipüstoli harjutuses pronksile. K. Kask oli individuaalselt 7.

Üliõpilaste MM-l tuli T. Saar lamades harjutuses 5. kohale.

17. oktoobril avati Eesti Laskurliidu toetusel uus Audentese Spordikooli lasketiir.

2004

05. veebruaril omistas Eesti Vabariigi President Arnold Rüütel Eesti Laskurliidu juhatuse liikmele M. Jostovile Valgetähe IV klassi teenetemärgi.

Ateena Olümpiamängudelt naases A. Inešin kaarraja harjutuse 21. kohaga.

Oktoobrist sai Liidu sekretariaadi uueks asukohaks KL Männiku lasketiir.

2005

Veebruaris- märtsis viis Eesti Laskurliit läbi Euroopa meistrivõistlused õhkrelvadest laskmises. Võistluste patrooniks oli Eesti Vabariigi President Arnold Rüütel. Eesti laskurite tulemused jäid kesisteks.

Lonatos MM-l tuli A. Inešin kaarraja harjutuses 6. kohale.

4. juulil valiti ESC uus presiidium, mille peavarahoidjaks ja viitsepresidendiks sai Eesti Laskurliidu peasekretär Mati Mark.

Belgradis toimunud Euroopa meistrivõistlustel tuli A. Voronova naiste standardi harjutuses 7. kohale. J. Tihhomirova tuli juunioride lamades harjutuses 9. kohale. I. Vainola oli meeste kaarraja harjutuses 13.

CICM MM-l Šveitsis Thunis tuli püstoli naiskond (A. Krusta , I. Rose, K. Heinsoo) sõjaväelises kiirlaskmises 4. kohale.

2006

Zagrebi MM-l võitis kaarrajal individuaalse kuldmedali Eesti rekordilise tulemusega 123+25 tabamust A. Inešin. Eesti Post andis välja sellekohase tervikasja.

Juubeliaasta puhul organiseeris Eesti Laskurliit koostöös Eesti Spordimuuseumiga juubelile pühendatud näituse “Iga pauk pihta!”. Eesti Spordimuuseumis oli 26. aprillist kuni 23. juulini  korraldatud esinduslik näitus, mille peaeksponaadiks oli taas Eestisse jõudnud Argentiina karikas.

2007

V. Rumjantseva saavutas 4. koha Euroopa juunioride meistrivõistlustel õhupüstoli harjutuses ja 5. koha spordipüstoli harjutuses.

Meelis Kiisk oli juunioride Euroopa meistrivõistlustel harjutuses 60 lasku lamades 7.

2008

Ainsa Eesti laskesportlasena osales Pekingi olümpiamängudel A. Inešin, jäädes 18.

A. Voronova tuli Sõjaväelaste MM-l maailmameistriks harjutuses 60 lasku lamades.

2009

Sõjaväelaste MM-l tuli teist aastat järjest maailmameistriks  A. Voronova  harjutuses 60 lasku lamades.

Meelis Kiisk oli Euroopa meistrivõistlustel juunioride arvestuses harjutuses 60 lasku lamades 6.

2010

Toimusid 50ndad laskespordi maailmameistrivõistlused Munchenis, kus osales 22 Eesti laskurit. Parimaks tulemuseks oli püssinaiskonna koosseisus L. Kortšagina, K. Kotkas, A. Voronova läbi aegade kõrgeim 4. koht harjutuses 60 lasku lamades.

Meie juunioritest saavutas MM-l  püstolilaskur P. Olesk 6. koha.

V. Rumjantseva oli Euroopa meistrivõistlustel õhkrelvadest laskmises 10.

A. Voronova tuli kolmandat aastat järjest Sõjaväelaste MM-l medalile – seekord 3. koht harjutuses 60 lasku lamades.

2011

A. Voronova kvalifitseerub 6. kohaga Euroopa meistrivõistlustel Londoni olümpiamängudele.

30. oktoobril toimus Eesti Laskurliidu ja Eesti Jahimeeste Seltsi, Kaitseliidu ja Kaitseväe poolt korraldatud Üle-Eestiline laskespordipäev, mis oli pühendatud Eesti Laskurliidu 80. aastapäevale. Laskespordipäev tõi lasketiirudesse 844 inimest. Teiste seas osalesid laskespordipäeval meie sõdurid Afganistanis, kes korraldasid Camp Bastionis laskevõistluse koos USA sõpruspataljoniga.

2012

A. Voronova oli Londoni olümpiamängudel õhupüssi harjutuses 41. ja harjutuses 3×20 lasku 31.

P. Olesk oli Euroopa juunioride meistrivõistlustel 7.

A. Voronova tuli kolmandat korda individuaalselt sõjaväelaste maailmameistriks.

Avati Haapsalu siselasketiir.

Eesti Laskurliidu presidendiks valiti brigaadikindral Riho Terras.

2013

2013.a. Euroopa meistrivõistlused olid eesti laskuritele üliedukad – kokku võideti 5 medalit. Kolm medalit tõi P. Olesk, kes võitis juunioride standardpüstoli harjutuse ja sai pronksi olümpiakiirlaskmise harjutuses. Koos A. Mürgi ja M.Kasemetsaga saavutati hõbemedal standardpüstoli võistkondlikus arvestuses.

Kaks medalit võitis  EM-lt A. Voronova, kes võitis naiste 300m standardharjutuse 3×20 lasku maailmarekordilise tulemusega 586 silma ja oli koos J. Potaševa ja L. Kortšaginaga harjutuses 300m 60 lasku lamades pronksi võitnud naiskonnas. Kokku jõudsid meie laskurid 11 korral EM-l esikuuikusse. Ametlikus medaliarvestuses saavutas Eesti kõrge 8. koha.

A. Voronova võitis Prantsusmaal Saint Jean de Marsacqis toimunud Euroopa Karikavõistluste finaalis naiste 300m harjutuses 60 lasku lamades esikoha tulemusega 596 silma .

9. aprillil toimus Riigikogu laskespordipäev.

Euroopa Laskespordi Konföderatsiooni juhatus otsustas anda Eestile 2016.a. juunioride Euroopa meistrivõistluste korraldusõigus.

2014

Granadas toimunud MM-l võitis individuaalselt A. Voronova pronksi  300m harjutuses 60 lasku lamades. Võistkondlikult sai Eesti naiskond koosseisus A. Voronova, L. Kortšagina, J. Potaševa 300m harjutuses 3×20 lasku samuti pronksmedali.

2015 Eesti naiste püssinaiskond (Anžela Voronova, Valerija Škabara, Ljudmia Kortšagina) võidab Mariboris Euroopa meistrivõistlustel pronksmedali nii 300m harjutuses 60 lasku lamades kui 300m harjutuses 3×20 lasku.

2016  Eesti Laskurliit korraldab Männiku lasketiirus Euroopa juunioride meistrivõistlused 12.06.-19.06.2016.a.

Rio de Janeiro olümpial osales Peeter Olesk, kes olümpiakiirlaskmises sai 25. koha

 

 

Eesti Laskurliit on avalikes huvides mittetulundusühinguna tegutsev heategevuslik juriidiliste isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks on laskespordi edendamine ja sportlike eluviiside arendamine elanikkonna hulgas, harrastus- ja võistlusspordi propageerimine ja koordineerimine.

Eesti Laskurliit © Kõik õigused kaitstud.

To Top